55 aastat ŠKODA 1000 MB-d: Tšehhi esimene masstoodanguna valmistatud automudel tähistab sünnipäeva

March 22, 2019
Loe lähemalt!

ŠKODA esitles oma hinnatud mudelit 1000 MB esimest korda 1964. aasta kevadel.

Aastaks 1969 oli ŠKODA tootnud üle 443 000 sõiduki, neist üle poole ekspordiks.
Mladá Boleslavis asuvat tehast laiendati 1000 MB tootmiseks märkimisväärselt.
Mudeli nimi 1000 MB viitab 1000 cm3 töömahule ja sõiduki tootmiskohale Mladá Boleslavile.


55 aastat tagasi sai ŠKODA 1000 MB Tšehhi autotootja ajaloos pöördepunktiks. Uuel kompaktautol oli isekandev kere ja 1,0-liitrine tagamootor. Täiustatud tehnoloogia, mugavuse ja disainiga 1000 MB seadis 1960. aastate keskpaigas uued standardid.

ŠKODA 1000 MB on Mladá Boleslavi tehase 124 aasta pikkuse ajaloo üks silmapaistvamaid mudeleid. 1964. aasta kevadel vahetas see auto välja ŠKODA OCTAVIA ning koos sellega ka klassikalise kontseptsiooni, mis hõlmas esimootorit ja tagavedu. Mudeli 1000 MB ülimoodne 1,0-liitrine neljasilindriline tagamootor paiknes kerge, isekandva kere tagaosas. Lisaks toodeti uut tippmudelit ŠKODA Mladá Boleslavi tehase uues osas, kus kasutati uusimat tehnoloogiat, näiteks spetsiaalset survevaluprotsessi.

Mladá Boleslavi tehase ulatuslik laiendamine
Üle 300 ettevõtte, sealhulgas 134 välisettevõtet osales rohkem kui 40 halli ja muu hoone ehitamisel ning varustamisel. See oli nüüd üks moodsamaid autotehaseid, mis kehtestas uued standardid ka väljaspool idabloki riike. 80 hektari suurust territooriumi läbis uus 13 kilomeetri pikkune teedevõrgustik, samuti ehitati kümne kilomeetrit sorteerimisjaama suunduvaid raudteid ja 11 kilomeetrit rippkonveiereid. Mudeli 1000 MB neljaukseline kere koosnes 665 pressitud osast ja 6900 keevituspunktist.

ŠKODA kasutas alumiiniumisulamit ja väntvõlli puhul ka spetsiaalset survevaluprotsessi. Ainulaadne oli ka uue mudeli neljakäiguline manuaalkäigukast, mis põhines Tšehhi inseneri Josef Poláki 1922. aastal registreeritud patendil. Samas ei vajanud ainult 105 kg kaalunud nutika disainiga väntvõll aukude puurimist – sellesse tuli lihtsalt keermed lõigata. See võimaldas vähendada tootmiseks kuluvat aega ja energiatarbimist.

Katsetatud endises Nõukogude Liidus äärmuslikes oludes
Uue põlvkonna autod kandsid arendusfaasis endiselt tähistust NOV (Nový Osobní Vůz ehk uus sõiduauto). Enne seeriatootmise alustamist katsetati uut mudelit põhjalikult. 1962. aasta maikuuks olid 50 prototüüpi läbinud kokku 1 598 840 kilomeetrit, osa sellest endise Nõukogude Liidu äärmiselt külma kliimaga piirkondades. Piduri-, kütuse- ja jahutussüsteemi katsetati Kaukasuses, kus kolm autot pidid sõitma temperatuuril kuni 45 °C.

Neljaukselise notchback’i lõplikuks nimeks sai 1000 MB, mis viitas 1000-ni ümardatud kubatuurile ja tootmisele ŠKODA Mladá Boleslavi tehases.

Isekandva kerega kompaktauto
Oma edukale eelkäijale, šassiil põhinevale ning esimootoriga ja tagaveoga OCTAVIALE järgnenud ŠKODA 1000 MB pakkus täiesti uudset kontseptsiooni: uuel mudelil oli isekandev kere ja sõltumatu vedrustus. Tänu täiustatud disainile ja rohkele alumiiniumisulamite kasutamisele kaalus see pereauto vaid 755 kg.

Vesijahutusega OHV-ridamootor paigutati tagaossa ja vedavaks sillaks oli tagasild. Kerge mootori võimsus oli esialgu 27 kW (37 hj) ja töömaht 988 cm3. Moodsa auto tippkiirus oli 120 km/h ja bensiinikulu oli tolle aja kohta samuti väike: 7–8 liitrit 100 kilomeetri kohta. Aastal 1966 suurendati võimsust 32 kW-ni (43 hj) ja koos mudeli ŠKODA 1100 MB tulekuga lisati teine mootor, mille võimsus oli 38 kW (52 hj) ja töömaht 1,1 liitrit. Haruldane kaheukseline MBX-versioon on tänapäeval klassikaliste autode kollektsionääride seas eriti kõrges hinnas.

Rohkelt nutikaid detaile
Mudeliga 1000 MB tegi ŠKODA disain suure hüppe, võttes aluseks 1960. aastatele omase ajatu elegantsiga klassikalise kolmerattalise keretüübi. Suur panoraamkatus parandas nähtavust tagaosas. Hea näide detailidele pööratud tähelepanust on kütusepaagi täiteava, mis peideti parempoolse tiiva sisse pööratava ŠKODA logo taha.

Hoolimata kompaktsetest mõõtmetest (pikkus 4,17 m, laius 1,62 m ja kõrgus 1,39 m) oli ŠKODA 1000 MB seest väga avar ja funktsionaalne. Näiteks kuulusid standardvarustusse voodiks muudetavad istmed. See mudel pakkus ka kahte pakiruumi: üks asus tagaistmete taga ja sellele pääses ligi ka sõidu ajal; teine paiknes esiosas varuratta kohal ja mahutas 220 liitrit. Varurattale ligi pääsemiseks tuli avada vaid osa esiosast ning pagasit ei pidanud välja võtma.

Rahvusvaheline sensatsioon: esmaesitlused Brnos, Pariisis ja Londonis
OCTAVIA tootmise lõpetamine tähistas ŠKODA 1000 MB tootmise algust Mladá Boleslavis 11. aprillil 1964. Sama aasta septembris tutvustati uut mudelit laiemale publikule Brno tehnikamessil ning oktoobris esitleti kompaktautot ka Pariisi ja Londoni autonäitustel. 1965. aasta maikuuks suutis tehas toota enam kui tuhat autot kuus. Aasta lõpuks oli päevane tootmismaht juba vähemalt 150 autot ning 1000 MB-st sai Tšehhi esimene tõepoolest masstoodanguna valmistatud mudel. Rohkem kui pooled aastatel 1964–1969 toodetud 443 000-st ŠKODA mudelist müüdi mitmekümnesse välisriiki terves maailmas. Näiteks aastal 1965 ulatus eksport 70%-ni. 1000 MB muutis välismaal nõutavaks ka selle mudeli edu kuulsatel võidusõitudel.

Viimased uudised