hero-banner
Diisel vs bensiin või üldse elektriauto?
December 14, 2018
Loe lähemalt!

Kas eelistada bensiini või diislit?

Kui läheb lahti ettevalmistus autoostuks, siis üks esimesi küsimusi on, mis mootoriga auto valida – kas diisel, bensiin, hübriid või üldse elektriauto? Ega siin ühest vastust pole, igaühel omad miinused ja plussid. Suurem küsimus seisneb selles, et missugune inimene sa oled ning mis on sinu jaoks oluline?

Kas eelistada bensiini või diislit?
Kui ootasin teilt Instagramis autovalikul soovitusi, siis paljud kirjutasid, et ära diiselautot võta, sest sellega on palju jama ning saastab ka loodust rohkem. Samas oli ka vastakaid soovitusi just diiselmootoriga auto kasuks valida, sest see on rahakotisõbralikum ja loodussäästlikum. Minu jaoks tekitas see aga küsimuse, mis on siis tegelikult tõde? Niisiis kaevusin sügavamale ja hakkasin uurima, millest on tulnud paljude jaoks negatiivne assotsiatsioon diiselmootoriga? Tuli välja, et tegelikult on see kõik täitsa alusetu ning lausa meile pähe “istutatud” arvamus. Millest on juttu?

Selle aasta septembrist hakkas kehtima Euroopa Liidus WLTP uus katseprotseduur, millega määratakse kindlaks sõidukite heitgaasid ning kütusekulu. Aastaks 2020 peab autotootja kogutoodangu keskmine CO2 näitaja olema nii madal, et ilma “elektrita” seda näitajat võimalik saavutada väga ei olegi. See pani korraliku põntsu kogu autotööstusele, sest ettevalmistusaeg nende näitajateni jõudmiseks on ilmselgelt liiga napp.

Et oma näitajaid parandada, heitsid mõned toodangust diiselmootorid täitsa välja. Ning et oma ülejäänud toodangule rohkem ostjaid ligi meelitada ning diiselmootorite müüki konkurentide seas vähendada, levitati jutte diiselmootorite kahjulikust mõjust. Vaadates vanemaid diiselmootoreid, siis olid nende näitajad oluliselt halvemad ehk diisel saastas rohkem. Samas ei ole olukord kaasaegsete diiselmootoritega üldse nii nagu püüdsid seda kuvandada need, kelle tootmisest diisel maha läks.

Tänapäevase diiselmootori osas on lood teised: CO2 näitajad on kohati paremad ja Nox näitajatad samaväärsed kui bensiinimootoritel. Võib väita, et võrreldes bensiinimootoriga on diiselmootoritel lisaks kuni 20% väiksem kütusekulu. Seega võiks uskuda, et diiselautod ei kao lähiajal kuhugi.

Elektri- ja hübriidautod – kas ikka on kahjutud?
Elektri- ja hübriidautod pole enam mingi uudis. Kogu autotööstus liigub elektri suunal. Tehnilise arengu mõistes on kõrghetk hetkel hübriididel (seda siis bensiinimootor-elekter versioonis), mis on sillaks elektriautodele üleminekule.

Pistik-hübriid kasutab endiselt peamise jõuallikana bensiinimootorit, kuid võib laadida võrgust ka oma elektrimootorit käitavat akut. See on kesktee efektiivsuse saavutamiseks elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto vahel. Selle meetodi rohelise jälajälje suurus sõltub jällegi sellest, millest tarbitav elektrienergia toodetud on. Roheenergiat mitte kasutav elektriauto/pistik-hübriidi omanik võib saastada rohkem. Antud teemal võib lugeda rohkem siit: https://www.accelerista.com/arvamus/diiselmootor-saatanast-v-ei/

Minu kogemused diiselautoga
Ka minu Škoda Karoq on diiselmootoriga, täpsemalt siis 110kW / 2.0 TDI. Olnud väga palju varasemalt sõitnud just bensiinimootoriga, olen juba täheldanud, et diiselmootor on vaiksem ning neelab vähem kütust. Ökonoomsus on diiselmootori puhul kindlasti üks olulisemaid argumente. Paljude jaoks on suureks murekohaks aga see, et diiselautoga pole tark sõita palju lühikesi vahemaid tahmafiltri ummistumise tõttu ning talvise külmaga tekitab diiselkütus palju peavalu.

Külmakindel diiselkütus
Esiteks, me ei ela enam jääajas nagu veel 5 aastat tagasi, mil iga aasta said koolilapsed külmapühasid tähistada. Ajad on muutunud – kliima on soojenenud ning diiselkütuse kvaliteet on paranenud. Paljudes kütusejaamades on saadaval täiendstega diisel. Näiteks on Circle K paistnud silma reklaamidega, et kõikides automaat- ja täisteenindusjaamades on juba saadaval kvaliteetne arktiline diislikütus, mille külmataluvus on kuni -32°C. Vaevalt ilmastikuolud sellest enam karmimaks lähevad.

Tänu Circle K diiselkütuses olevatele miles lisaainetele saavutab auto ka parema külmkäivituse ja säästab kütusekuludelt kuni 3%. Mina eelistan milesPLUS premium kütust, sest tänu sellele töötab mootor efektiivsemalt ja väheneb ka mootorimüra. Seega loeb pigem kütusevalik ning diiselmootoriga autot ei peagi külmakartuses peast heitma. Kütuse kvaliteedis saad veenduda küsides ükskõik mis teenindusjaamas kütuse sertifikaati – seal on kirjas kui külmale ilmale see kütus vastu peab. Suvistele kraadidele mõeldud diisel külmub, seega hooajale vastav kütus on oluline.

Aga mis teema selle tahmafiltriga on?
Kui ma veel autosoovitusi teilt InstaStorydes küsisin, siis oli peamine soovitus diiselmootorit mitte võtta, kui suurem osa sõitudest on lühikesed ja linna vahel. Ütlen ausalt, et ma ei saanud üldse aru miks… Polnud selle tahmafiltri poleemikast veel kuulnudki siis.

Diisli tahmafilter ehk DPF on auto heitgaasisüsteemi osa, mis eemaldab heitgaasidest tahmaosakesi. Tahmast puhastatud heitgaasid väljuvad DPF filtrist, tahmafilter püüab tahmaosad heitgaasidest kinni, säilitab neid endas ja sobival hetkel regenereerimise (põletamise) teel muudab süsinik-dioksiidiks, et filter aja jooksul ei ummistuks ja filtri töövõime säiliks.

Regenereerimine
Regenereerimisprotsess saab toimuda loomulikul viisi, kui on olnud selleks sobivad sõidutingimused (kiirusel 90km/h maanteesõitu vähemalt 15min). DPF filter saavutab sellise sõiduga ise piisavalt kõrge temperatuuri 350…500’C, et põletada ära kogunenud tahm.

Kui uurisin selle kohta lähemalt auto spetsialistidelt, siis tahmafiltri ummistumise hirm pole küll mingi mõjuv põhjendus, miks eelistada bensiinimoorit diiselmootorile. Tänapäevased tahmafiltrid peavad ka regenereerimiseta 10 000 km kenasti vastu. Ja kord 10 000 km jooksul sõidetakse suure tõenäosusega ikka ka maanteel piisavalt kaua, et regenereerimine saaks toimuda.

Kui tõesti aga mitte, siis on alati võimalik seda protsessi läbi viia ka sunduslikku regenereerimist autotöökojas. Mina oleksin potentsiaalselt saanud esimese regenereerimise oma autole juba tehtud, kui sõitsin raamatuesitlusi tegema Pärnusse ja Tartusse, läbides kokku sealjuures 500km ja 6h maanteesõitu. Küll aga pole mul arvatavasti piisavalt tahma jõudnud sinna veel koguneda, et regenereerimist oleks olnud vaja läbi viia.

Kuna ilmastikuolud sel teekonnal olid kohutavad, lõputu lörtsisadu ja libedad teed, siis tänan südamest Škoda Karoqi next level automaatikat, mis lülitas ise koguaeg sisse ja välja kaugtuled, nelikvedu, mis hoidis mind kindlalt teel ning cruise controli, mis jäljendas täpselt eesolevat sõidukit ning andis mulle märku, kui oli oht roolis tukkuma jääda. See oli mu esimene nii pikk üksinda sõit ning olen alati olnud see pikal teekonnal tukkuja tüüp. Armusin oma autosse nüüd ülepea kaela ära!

NB! Muidugi osutusid ülioluliseks ka talverehvid, mis on juba alates 1. detsembrist kohustuslikud! Tahan kõigile südamele panna, et ei riskitaks nii enda kui teiste eludega ning vahetataks rehvid talverehvide vastu õigeaegselt… enne kui ootamatult lumi maha sajab ning häda käes on. Kui sõidad sageli linnavälistel teedel, eelista naastrehve. Kui teed valdav enamus sõite linnas, eelista lamellrehve.

Lõpetuseks soovin teada, mis mootoriga on sinu auto? Kas kasutad külmakindlat diiselkütust? Mis suhtumine on sinul tahmafiltriga seonduvaga? Jaga minuga oma kogemusi! Ohutut sõitu kõigile!

Fotod – Artur Ivlijev (IG: @digiauto.ee)
________________________________
Paljas Porgand, 2018

Viimased uudised