ŠKODA OCTAVIA CNG töötab porgandite ja sibulate peal

January 8, 2021

Kas tahad teha oma igapäevasõite võimalikult säästlikult ja seda nii keskkonna kui ka kütusekulu mõttes? Sellisel juhul sobib Sulle ideaalselt maagaasi kütusena kasutav ŠKODA OCTAVIA CNG. Loe edasi, miks!

Kas tahad teha oma igapäevasõite võimalikult säästlikult ja seda nii keskkonna kui ka kütusekulu mõttes? Sellisel juhul sobib Sulle ideaalselt maagaasi kütusena kasutav ŠKODA OCTAVIA CNG. Škoda Octavia CNG kulutab 100 kilomeetri läbimiseks 3 € ning see teeb CNG mootoriga Škodast kõige säästlikuma hübriidauto. Enamgi veel – Sul on võimalus tanklas valida kütuseks rohegaas, mida valmistatakse biojäätmetest!

Kui Sa OCTAVIA CNG mootori käivitad, pole ei mootori häälest ega auto käitumisest aru saada, et Sa sõidad gaasiga. Ainus, mis seda reedab, on digitaalne kütusekulu näit kilogrammides, mitte liitrites 100 kilomeetri kohta.

Näidikuplokis on kaks kütusekulu näidikut – sest autol on kaks kütusepaaki. Suuremas hoitakse surumaagaasi, väiksemas bensiini. Bensiini kasutab auto ainult teatud olukordades: kui mootor käivitatakse pärast maagaasi tankimist, kui välistemperatuur langeb alla -10°C või kui maagaasimahuti on nii tühi, et rõhk seal langeb alla 11 baari.

ŠKODA OCTAVIA CNG saab 1.5 TSI mootori võimsusega 96 kW (131 hj), mis tekitab umbes 60% vähem CO2 kui bensiinimootorid. Samuti sisaldavad heitgaasid palju vähem lämmastikoksiide (NOX) ning on täiesti vabad tahketest osakestest.

17,33 kilo mahutav maagaasipaak tagab WLTP-tsüklis kuni 460-kilomeetrise sõiduulatuse, kui auto töötab ainult maagaasil. Pakiruumi põranda alla paigaldatud kütusepaagiga on pakiruumi maht luukpärakere puhul 455 liitrit ja universaalil 495 liitrit.

Auto tankimine maagaasiga käib sisuliselt samamoodi nagu bensiini tankimine. Gaasi tankimisava asub tavapäraselt kütuseluugi taga. Paagi täitmiseks tuleb see gaasitanklas lihtsalt ühendada tankimisvoolikuga.

Sõit aga muutub veelgi rohelisemaks, kui tankida autosse puhast biogaasi, mida toodetakse looduslikest toorainetest. Euroopas asuvad mõningad biogaasijaamad, kus on tankuri peale kirjutatud, millest antud gaasi toodeti. Tankuri kõrval on kirjas, et Sa tangid autosse hobusesõnnikut. Muidugi mitte sõna otseses tähenduses: hobusesõnnik, aga ka porgandid või sibulad läbivad enne auto kütusepaaki jõudmist terve rea tööstuslikke protsesse, et kätte saada biometaan ehk biogaas.

Eestis toodab rohegaasi Estonian Cell, kes valmistab rohegaasi haava puitmassist. Lisaks asub Koksveres rohegaasitootja Biometaan OÜ, kasutades tootmiseks sõnnikut ja põllumajandusjäätmeid.

Sõnniku ja aedviljajäätmete muundamist autokütuseks biogaasijaamas selgitas ŠKODAle CNG rohegaasi ekspert. 

„Enamasti kasutame aedvilju, mis poleks kunagi jõudnud kaupluseriiulitele. Põhjuseid on erinevaid, näiteks ebapiisav kvaliteet, kuid igal juhul on tegu jäätmetega, mis muidu oleks lihtsalt minema visatud. Kuid need jäätmed on suurepärane tooraine biogaasi valmistamiseks."

Biojäätmed lähevad seejärel suurde mahutisse. Nende kallal asuvad tööle bakterid ning peatselt hakkab sealt erituma metaani. Metaani puhastatakse söefiltrite või mitmesuguste protsessidega, et eemaldada sellest saasteained või CO2. Mitmeastmelise puhastusprotsessi järel saadaksegi biogaas, mis vastab maagaasivõrgus ja gaasitoitel autodes kasutamiseks kehtestatud nõuetele.

ŠKODA OCTAVIA G-TEC tekitab umbes 60% vähem CO2 kui bensiinimootorid.

LOE PIKEMALT ROHEGAASI ŠKODA KOHTA SIIT

Viimased uudised