Nende mootorite võimsuse ja pöördemomendi kõverad on täiesti erisugused. Kui sisepõlemismootori võimsus ja pöördemoment kasvavad koos pöörlemissagedusega kuni tippväärtuseni, siis elektrimootor annab maksimaalse pöördemomendi juba sisuliselt nullpööretel ning see väheneb kuni kõrgeima pöörlemissageduse saavutamiseni. Praktikas tähendab see, et elektriautodel on parim „tõmme“ paigaltvõtul ning seetõttu ka suhteliselt hea dünaamika. Lisaks tähendab elektrimootori suur tööpöörete vahemik, et see ei vaja mitmekäigulist käigukasti ega sidurit ning tavaline elektriauto saab hakkama ühe käiguga – või aeglustava reduktoriga – paigaltvõtust tippkiiruseni.
Elektriautodes näitab energiakulu 100 kilomeetri läbimiseks mõõdetud kilovatt-tundide hulka (kWh/100 km). Näidikuplokis saab sarnaselt tavaautodele näha nii hetkkulu kui ka keskmist kulu. Lisaks sellele näidatakse ka akusse tagasi suunatud taaskasutatava energia hulka.
Kuna elektrimootori põhiline, ja tegelikult ainus liikuv osa on rootor, on ka hooldusvajadus sisepõlemismootoriga võrreldes minimaalne. Pole tarvis vahetada ei mootoriõli ega kütuse- või õhufiltrit. Et elektrimootor on harilikult kiirekäiguline masin, peab see olema korralikult konstrueeritud (eriti laagrid), kuid üldiselt nõuavad elektriajamid vähem hooldust kui tavamootorid.
Jah. Puhaste elektriautode konstrueerimisel eeldatakse, et teisi jõuallikaid autos pole ja järelikult pole nende olemasolu vaja ka arvestada. Sellest tulenevalt saab mootori optimaalselt seadistada vajaliku pöördemomendi ja võimsuse, pöörete ja sõiduki omaduste järgi.
Hübriidajami konstrueerimisel tuleb seevastu arvestada ka elektrimootoriga koos toimiva sisepõlemismootori omadusi, keskendudes mehaanilise ühenduse võimalustele, töötemperatuuridele, pöörlemissagedusele ja võimsusvahemikule. Ka ajami juhtimissüsteem on keerukam. Auto peab suutma liikuda puhtalt elektri jõul, sisepõlemismootori jõul või kombineeritud režiimis ning alati optimaalse energiakasutusega.