Idee autoriks arvatakse olevat Tomáš Maglič, Škoda toonane kommertsdirektor.

Inspiratsiooni sai ta ilmselt indiaanlase pildist, mis kaunistas tema kabinetti Plzeňis Škoda peakontoris 1918.–1919. aasta paiku.

15. detsembril 1923 registreeriti Plzeňi patendiametis kaks kaubamärki.

Esimene variant, mida kasutati aastail 1924 ja 1925, oli viiest sulest koosneva stiliseeritud tiivaga nool, mida ümbritses ring kirjaga Škoda.

Teisel variandil oli ringi sees kolmest sulest koosneva tiivaga nool. Nool näitas mõlemal juhul paremale. See stiililiselt täiuslik variant jäigi peale ning seda pole hiljem märkimisväärselt muudetud.

Ehkki on selge, et disain ei olnud amatööri töö, pole Škoda embleemi autor teada. Autoriks on pakutud tuntud Tšehhi skulptoreid Otto Gutfreundi ja Otakar Španieli.

Mitmed ajaloolised tõendid aga viitavad, et embleem sündis konkursil, mille korraldas Škoda Praha osakonna tehnikadirektor insener Sykora, kes ka kaubamärgi registreerimise taotluse esitas.

• Tiib
  Tehniline areng, tootmise ulatus, toodete müük üle maailma.
• Ring, silm
  Tootmistäpsus, kõrge tehniline tase, uuendused.
• Edasi näitav nool
  Edumeelsed tootmismeetodid, kõrge tööviljakus.
• Suur ring
  Tootmise paindlikkus, tootmise täiuslikkus, maailm, planeet Maa.

Sinine, metall, hõbedane
(1925–1995) Embleemi alus valmistati metallist ning värvidena kasutati metallikhõbedat ja sinist.
Punane
1950.–1960. aastatel kasutatiembleemi mõnikord ka punasena, vajadusel samuti negatiivis.
Roheline
(1993–1994) Sinist asendas roheline ja lisandus uus ring koos ettevõtte nimega.
Must ja roheline
(1994–2011) Must sümboliseerib ettevõtt sajandivanust traditsiooni ja roheline keskkonnasõbralikkust.
Roheline, hõbedane ja must
(2011–2022)
Elektriroheline ja smaragdroheline
(Alates 2023) Uuringutes seostasid paljud vastajad neid värve ökoloogia, jätkusuutlikkuse ja elektriautondusega.