Kontseptauto loomiseks on mitmeid põhjuseid. Põhiline on pilguheit tulevikku: iga uus kontseptsõiduk viib edasi margi disaini ja vihjab tulevastele arengutele. Samuti võimaldavad need näha publiku reaktsiooni ning demonstreerida inimestele, mida lähiaastatel oodata võib. Intensiivne töö ja tiimidevaheline koostöö on kõigile asjaosalistele ka hea võimalus oma oskusi edasi arendada.

Kui autofirma otsustab, et on paras aeg uue mudeli jaoks, uurib ta kõigepealt olemasolevate ja potentsiaalsete klientide vajadusi ja ootusi. Seejärel otsustab, millist tüüpi autot luua – kas see peab olema väike pereauto, linnamaastur, sportauto või midagi muud. Kohe pärast seda, kui uuringu- ja arendusosakond on paika pannud uue sõiduki proportsioonid ja tehnilised andmed, sekkuvad töösse ka disainerid. Nad peavad looma emotsionaalse sideme sihtrühmaga ja visandama esimesed jooned uue auto väljanägemise kohta.

Harilikult korraldatakse firma disainerite vahel loominguline konkurss, mille käigus valitakse välja tulevase auto välimus ja interjöör. Disainerid peavad mitte ainult mõistma klienti täiuslikult, vaid ka suutma ennustada, milliseid väärtusi hakkab maailma kaugemas tulevikus hindama. Selles võrdsete võistluses valitakse edasiarendamiseks esialgu välja neli kuni kuus kontseptsiooni. Seejärel asuvad disainerid tööle detailide kallal, tulevasest autot hakatakse valmistama vähendatud mõõtmetega makette ja neid hindama, kuni üks kontseptsioon võidab.

Paralleelselt disaini arendamisega panevad tehnikud juba paika auto kõiki komponente. Nende töö ning sise- ja välisdisainerite töö viiakse seejärel arvutis konstrueerimistarkvara abil kokku. Sel viisil saab kontrollida ja täpsustada võimalikke disainimuutusi ning nende mõju aerodünaamikale, mugavusele või turvalisusele kõigest paari hiireklikiga.

Ehkki disainerid ja insenerid saavad tegelikult kontseptsiooni ruumiliselt nähtavaks teha ka arvutitarkvara abil, valmistatakse kontseptmudelist siiski elusuuruses savimudel. Ainult nii saab tulevase auto siluetilt täpselt näha, kuidas valgus selle pindadel peegeldub ning vajadusel vead kõrvaldada.

Kui savimudel on läbinud testimise, kus kontrollitakse muuhulgas ka aerodünaamikat ja ergonoomikat, külmutatakse lõplik disain. Insenerid hakkavad seejärel skaneerima savimudeleid, et saada arvutisse uue auto osade tootmiseks vajalikke andmeid. Selles tööjärgus valmistatakse ka auto esimesed füüsilised prototüübid ning hakatakse neid põhjalikult katsetama. Äärmuslikes ilma- ja teeoludes katsetamisega tagab tootja, et tuleviku auto oleks vastupidav ning kooskõlas klientide vajaduste ja ootustega.

Tavaliselt teevad insenerid vahetult enne seeriatootmise algust veel viimaseid väikesi muudatusi. Need vaevumärgatavad muutused peavad tagama auto sujuvama ja kuluefektiivsema tootmise. Esimese visandi valmimisest on selleks ajaks möödunud kolm kuni viis töörohket aastat.